Kriuksuv tool
Laual tühi leht
Millele keegi
Enam midagi ei kirjuta
Lamad paberilehtede varjus
Taamal toomingad ja nende
Lämmatavad õied
Kuhu ulatada käsi
Kui kedagi ei ole
Kuhu panna pea
Kui on vaid põrand
Vaikus
Sahisevad põõsad
Vaikus
Hääl jäi äkki kaugele
Jäi elugi
Kõiksus andis ande
Ja siis kaasa viis
Järel ainult paberid
Ja tuhk

 

 

Kui olin laps

Olid öösiti väravad avatud

Keegi käis ringi ta pea

Oli nagu äraõitsenud võilill.

Ta hõljus läbi akna sisse

Ja läks läbi toa edasi

Teistesse ruumidesse

Nii oli pidevalt.

Ma ei maganud öösiti

Vaid klõksutasin kurguga hommikuni

Kõlavaid tokse.

Ja vahel pärast uinumist,

Ärkasin kogu kehaga voodi kohal

Järgmisel hetkel pratsatasin alla

Nii kartsin ma magama jäämist.

Mulle öeldi alati

Et kõik on loomulik

Mulle öeldi alati

Et kõik on võimalik.

Ja alles siis, kui kooli läksin

Hakkasid hägustuma pildid

Sest seal ei olnud enam

Kõik see loomulik

Sest kooli järgi kõik see

Polnud võimalik

Kuid ometi

Ma mäletan.

 

 

Vajun pilti

Need majad on minu majad

See tee on minu tee

Vajun pilti krobelise seina pragudest

Tõusevad taas putukad või on nad sisalikud

Ma ei tea.

Uni on ärkvelolek ma maandun kellegi

Ripsmete otstele

Olen tera kellegi silmis ja see keegi on suur

Pühib mu minema varrukaga ma taarun

Ma vaarun ja avan oma tiivad

Et lennata tagasi

See seinapragu mu majas on mu kodu

Selle vahele olen tassinud udupeeneid tolmuteri

Et ehitada endale pesa

Putukad kõikjal putukad peletan nad eemale

Nad on nii suured

Kuid ometi peletan nad eemale

Ja jõuan tagasi seinaprakku.

Olen tagasi kodus ja unistan lennust

Mil taas ärkan

Kellegi ripsmete peal.

 

07.02.21

 

Igav on üleval olla lumi tuiskab pilvedest alla

Terrassile kassike mängib kuivanud lehtedega

Mida korjasin talle lume alt aknaklaasid niisked

Nagu silmad mis jätavad hüvasti eluga ja laotavad

Surilina üle kallite silmade juba on sellest aegagi möödund

Kuid kaua kulub, et lahutada valu mälestustest meenutustest

Kaua kulub kui igatsusest saab jällenägemise teadmine

Huikad mulle mu kõrvad vahel kuulevadki vahel ilmud mu pähe

Ja ütled midagi mis lõpuni veel ei jõua pärale küll ma

Kunagi oskan paremini vastu võtta neid sõnu mis tulevad sult

Teiseltpoolt elu piiri.

Iga päev aina tuiskab lumi tuiskab pilvedest alla üle aastate

On talv nii külm nagu kunagi ammu iga päev proovin õppida

Korralikult midagi ära, mida sina oskasid proovin lugeda raamatuid

Mida kõige enam armastasid. Lugesid ju pimedana ja surmani

Ühe nurgaga silmast, selle ainsa nurgaga mis veel nägi.

Teen asju mida tegid ja tunnen et olen

Nii sinule lähemal iga päev on silmad nagu udu aknaklaasidel

Silmad nagu udused aknad

Pilk kaugel elupiiril.

 

29.01.21

 

Hülgeid on täis terve rand

Ja hülgeid on täis terve meri

Väikesed hülgepojad jooksevad mööda mind

Ma olen suur

Ja ujun koos nendega

Punases vees

Väikesed hülged naeravad nad on nii

Rõõmsad mind nähes

Suuremad noogutavad mulle

Ja muigavad rahulolevalt.

Tahaks ainult et vesi oleks sinine

Tahaks ainult et ta oleks

Läbipaistev nagu alguse valgus

Tahaks ainult jääda alatiseks siia

Hüljestega koos loksuma

Kuni olen puhtaks pestud

Kuni olen puhastunud

Tervest minevikust.

 

06.01.2021

 

Just läbi käte
hõõgubki elu

Mitte läbi pea

Just läbi käte

Hõõgun kui elu
minus piisavalt on

Mil toon su 
tagasi kehasse.

Kui su tajud
on juba mujal.

Kui võtan sult kasvajad

valu

Mu süda siis Looja

Kõige Algusega ühes

Valgub läbi mu käte

Sinusse
Su enese jõud.

käed viivad
su vaevad

kui lubad

Kõiksus
lahustab nad.

 Täna on mu raamatu "Peegeldused tundmatust" esitlus Tartus Kirjanduse Majas kultuuriklubis Salong. Kell 18.00. 

Mask on kohustuslik. Üritus toimub arvestades kõiki turvameetmeid.