Kui olin laps

Olid öösiti väravad avatud

Keegi käis ringi ta pea

Oli nagu äraõitsenud võilill.

Ta hõljus läbi akna sisse

Ja läks läbi toa edasi

Teistesse ruumidesse

Nii oli pidevalt.

Ma ei maganud öösiti

Vaid klõksutasin kurguga hommikuni

Kõlavaid tokse.

Ja vahel pärast uinumist,

Ärkasin kogu kehaga voodi kohal

Järgmisel hetkel pratsatasin alla

Nii kartsin ma magama jäämist.

Mulle öeldi alati

Et kõik on loomulik

Mulle öeldi alati

Et kõik on võimalik.

Ja alles siis, kui kooli läksin

Hakkasid hägustuma pildid

Sest seal ei olnud enam

Kõik see loomulik

Sest kooli järgi kõik see

Polnud võimalik

Kuid ometi

Ma mäletan.