reede, 29. jaanuar 2021

 

Igav on üleval olla lumi tuiskab pilvedest alla

Terrassile kassike mängib kuivanud lehtedega

Mida korjasin talle lume alt aknaklaasid niisked

Nagu silmad mis jätavad hüvasti eluga ja laotavad

Surilina üle kallite silmade juba on sellest aegagi möödund

Kuid kaua kulub, et lahutada valu mälestustest meenutustest

Kaua kulub kui igatsusest saab jällenägemise teadmine

Huikad mulle mu kõrvad vahel kuulevadki vahel ilmud mu pähe

Ja ütled midagi mis lõpuni veel ei jõua pärale küll ma

Kunagi oskan paremini vastu võtta neid sõnu mis tulevad sult

Teiseltpoolt elu piiri.

Iga päev aina tuiskab lumi tuiskab pilvedest alla üle aastate

On talv nii külm nagu kunagi ammu iga päev proovin õppida

Korralikult midagi ära, mida sina oskasid proovin lugeda raamatuid

Mida kõige enam armastasid. Lugesid ju pimedana ja surmani

Ühe nurgaga silmast, selle ainsa nurgaga mis veel nägi.

Teen asju mida tegid ja tunnen et olen

Nii sinule lähemal iga päev on silmad nagu udu aknaklaasidel

Silmad nagu udused aknad

Pilk kaugel elupiiril.

 

29.01.21

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Eile tuli trükikojast minu kaheksas raamat "Ilmunud linn"

 Eile tuli trükikojast minu kaheksas raamat "Ilmunud linn". Olen ise hetkel Ventspilsis residentuuris ja pole raamatut näinud, aga...