esmaspäev, 23. mai 2022

 

Mu surm ja mu elu

Põimuvad üheks looks

Elust ellu minek

Vahel vaid kehade vahetus

See siin polegi surm

Vaid ainult kehade vahetus

Vahetad keha nagu kleidi

Uue ja värskema vastu

Vahepeal puhkad siis lähed

Uuesti ellu ikka samasugune

Jätkad samast kohast kus eelmine elu

Pooleli jäi 

Su teel on samad võimalused

Sarnased saatused oled luuluuletaja luudest

Ja luuludest kasvanud välja kaugele kõrgele nagu

Vana puu.

Vahetad kehi nagu kleite igas elus sõna su sõber

Vahepealne maailm siinsamas kõrval 

Lehvitad teistele kuid nemad ei märka

Kuni jälle oled sa luust

Eri maadel olemine ikka sama

Eri kehades olemine ikka sama

Kõnnid kõnnid kõnnid ühest uksest teise ja nii

Aastatuhandeid kuni

Ühel hetkel pääsedki ja lahkud

Et minna hoopis uude maailma

Hoopis uuele planeedile

Teisenenud teadvuses

teisipäev, 17. mai 2022

 

Seal kuskil on need linnad

Kus tantsitakse tänavatel

Uimedega inimesed kalad käed laiali

Järvedes

Tantsitakse tänavatel neelatakse planktonit

Kalad istuvad vaikselt järvepõhjades

Seal kuskil on need linnad

Ja kõik on pahempidi

Inimesed jooksevad kalade eest

Uimed plagisemas tuules

esmaspäev, 16. mai 2022

 

Maikuu palavas õhtus

Tahaks mängida lumega

Vaadata, kuidas sahk lükkab lahti teid

On varahommik. Puud raagus

Härmaniite täis.

Astun paljajalu krudiseval lumel

Taldadel on terav

Külm lükkab väikseid nõelu jalgadesse

Ma naeran

Sajab lund.

Ja alles hilja tõuseb päike. Seni koban

Pimeduses ainsaks valguseks

On lumi minu all.

On maikuu õhtu. Palav.

Ja ainus soov on näha

Külma pehmet lund.

Sahk äratab nüüd varahommikutel

Ajab lahti tänavad ja metsarajadki

Jah. Ainsaks sooviks selles mais

Oleks ometigi talv.

 

Järv on tume nagu torm mida oodates

Kunagi und ei tule

Laternad vilguvad

Küünlad põlevad ja seejärel kustuvad taas

Silmad kinnistunud raamatusse loed

Võõraid ridu kuni suitsuvingu uinud

Hommikuks on torm kohale jõudnud

Aknad pärani lahti lendavad sookured tuppa

Samamoodi nagu rebased hiilivad šaakaliga võidu

Ümber maja lainetad

Sa lebad sa lainetad

Ümber maja sa tuuseldad ringi ja lendad

Su silmad justkui naaldunud vanadesse

Pääsukeste pesadesse

Oled raamatu juurest maha paiskunud

Selleks, et lasta end lahti aegadest

Ruumidest

Minna tagasi koju

  Mägi Sa suitsed läbi tumeda õhu läbi öö ja õhtu Mustade randade looja suur mägi sinu suits On alati sinuga. Su teekond on olnud lõppematu ...