Kuldne mees istub trepil
Teeb suitsu
Kullast on tehtud ta tuhased sõrmed
Ja kuldsed on jaladki
Sellel räämas
Augulisel asfaldil
Kuldne mees istub trepil
Tema smaragdidest tehtud silmadest
Kukub midagi
Veretaolist purpurpunast
Elavhõbedaloikudesse
Ta all.
Enam ta ei mäletagi
Mis on ta nimi
Kust ta tuli
Enam ta ei mäletagi
Kes ta olemuselt on
Nüüd on ta kuldne mees
Smaragdidest silmadega
Tema alla tekib
Aeg-ajalt elavhõbedast silmi
Nii palju metalli
Nii palju kive
Nii palju asfaldiauke
Nüüd tema ümber
Ta sees
Kõik korraga sädeleb nukralt
Ta on justkui kuju
Ent ometi hingab
Kuid enam ei mäleta
Kes ta üldse
Kunagi olnud on.

 

04.05.23