Uks

Keegi kasvab läbi ukse

Ukse taga on suur ja pehme lumi.

Lume kohal on suur ja tume lagi.

Lae taga ei näi kedagi olevat

Viskad midagi õhku,

See jääb sinna rippuma

Siis tõused isegi üles

Sirutad end eseme järgi

Sa kasvad läbi ukse

Kasvad kasvad kasvad kuni täidad

Enesega kogu oleva

Ja asi milleni küünitasid

On järsku su sees

Sa oled see asi

Oled andnud asjale näo

Valgud laiali abstraktsetesse vormidesse

Mida kirjeldadagi ei oska

Ja sealt kasvad veel edasigi. Seal on sadu uksi millest läbi kasvada

Kasvad ja kasvad ja kasvad

Iga hetk loob uusi aegruume

Sa oled kõikjal kõik

Laialivalguv ja terviklik

Abstraktsioon 

Aina kasvad edasi