Kellad tiksuvad ajast mööda

Iga kell isemoodi häälega, rütmiga.

Kellad jäävad ajast maha

Kiirustad ühest ruumist teise

Muutuvad aja piirjooned

Aja seinad on igas ruumis

Isemoodi

Ühes kohas

Vajuvad nad üksteise sisse,

Järgmises lahknevad kaheks

Ühes on vetruvad, järgmises

Kivirasked, tugevad ja kõvad.

Kellad aina tiksuvad tiksuvad tiksuvad

Kuni järsku leiad end unenäost

Vaikus täidab kõiki

Ilmaruume

Ja aeg on seiskunud.

Kõik kellad su ümber

On tummad.

Ja maailm on vakka.